E-lugerid

pühapäev 31. oktoober 2010 11:31:18

Kuna e-lugerid hakkavad vaikselt Eestis ka pead tõstma, siis võiks ka siin foorumis sel teemal arutleda. Hiljuti avaldati just üks eestikeelne päris pikk ja põhjalik võrdlev arvustus, mis kindlasti parem nii mitmestki populaarsest jutuubi videost: http://tv.motors24.ee/artiklid/TV...-Tehnika+TV+%E2%80%93+E-lugerid.aspx
Meeldivaks üllatuseks oli see, et juba sel sügisel plaanitakse Eestis epub formaadis raamtuid avaldama hakata. Hind oleks 2/3 paberraamatu hinnast, mis kindlasti kallutab e-raamatut ostma. Ning Rahva Raamat plaanib Sonysid müüma hakata.
Ise soetasin hiljuti just Kindle 3 ja olen väga rahul.

kolmapäev 03. november 2010 08:37:21

[netcat] Kas mitte Kindle ei olnud see, mis ei toetanud epubi?


Senikaua kui nendele ebookidele ei panda mingit DRMi ümber saab neid üsna lihtsalt ka konvertida. DRM on muidugi kurja juur, ma loodaks väga, et eesti kirjastajad ei lähe seda rada mööda.

kolmapäev 03. november 2010 17:36:15

[netcat] Kas mitte Kindle ei olnud see, mis ei toetanud epubi?


Jah, Kindle ei toeta epubi, kahjuks. Samas ei tohiks vajadusel koopiakaitse eemaldamine kuigi keeruliseks osutuda.

kolmapäev 03. november 2010 17:40:41

[zurgutt] Minumeelest on 2/3 paberraamatu hinnast way way liiga palju. 1/3 või vähem oleks realistlikum ja tooks kokkuvõttes rohkem tulu. Kui nullilähedase tootmishinnaga e-raamatu eest küsitakse peaaegu sama palju kui paberkapsa eest siis inimesed kas ostavad paberil või tõmbavad piraati.

No see 2/3 tuleb kindlasti osaliselt ka sellest, et e-raamatutele ei kehti hetkel käibemaksu erisus. Reguleerivad ELi määrused on ajale jalgu jäänud: http://www.postimees.ee/?id=316036

Soomes on muideks käibekas e-raamatute pealt veel nats suurem, mistõttu erisus paberi ja e-raamatu vahel on õige väike.

Uudiseks veel niipalju, et Amazon tekitab ka mingi hetk laenamise võimaluse, mida praegu Barnes and Noble pakub: http://www.suite101.com/content/a...ng-feature-is-coming-in-2010-a300036

kolmapäev 03. november 2010 21:12:54

[Ats Miller] Olen teemaga servast kokku puutunud.
Elektrooniline kirjastamine tuleb, aga seda ei tohiks segamini ajada erinevate lugerite jmt-ga, st tehniliste vahenditega. Need passiivekraaniga riistad on umbes seisus, mida võiks võrrelda näiteks digifotokate turuga ca 15 aastat tagasi (kui müügimehed kah rääkisid, kui vinge ikka on 600x800 maatriks ja nemad juba on ostnud 30 000 kr-se kaamera...) – ehk siis lähiaastatel on oodata kõigi vajalike seadmete hinna drastilist langust ja lisaks suurte, seni ükskõikseks jäänud tarbijamasside laialdast huvi, kui turule tulevad seadmed, mida piltlikult öeldes on ka vanaema valmis vanni kaasa võtma.
Täna... üle 3000 kr maksab imepisikese ja tuhmi ekraaniga ülipiiratud funktsionaalsusega ja suletud standardiga uimane seade – tulge mõistusele! Parim e-raamatu luger on läpp või siis juba „piiramatu patarei elueaga” variant (st vana hea väljatrükk). Tänane Kindle on ikka asi, mida isiklikult mina ei hakkaks isegi siis kasutama, kui selle tasuta saaks.
Hinnast – noh, te ju mäletate, kui CD-d tulid. CD-d oli algusest peale odavam toota kui saviketast, kuid hind oli kõrgem. Hind langeb ca 3-5 aastaga 1/3 – 1/10 paberraamatu hinnast, olen valmis mille tahes peale kihla vedama. Lihtsalt vana müügisüsteem üritab viimast võtta.
DRM-ist – formaate on täna igavene persetäis - http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_e-book_formats#EPUB . Ilmselgelt sureb rõhuv enamik neist lähiaastatel välja. Üks mõistlikumaid ja levinumaid on epub. Aga teate mis – tegelikult ei anna neist ükski (kui mõned puudega inimestele mõeldud ehk välja arvata; neid ma ei tunne) neist midagi rohkemat kui vana hea HTML. Noh, pakitud on, aga kellel on täna ruumiprobleem? Ja siis on (ka epubil) DRM-i lisamise võimalus on...
Viimasest ma ei laseks ennast väga segada. Muidugi on DRM saatanast, kuid seda on nii lihtne maha saada, et ma ei näe probleemi. Sinna ei ole midagi teha, et mingid suured ketid üritavad oma suletud formaate levitada, kuid see on surnult sündinud üritus.
Ehk siis kokkuvõtvalt:
1.Igasuguseid loodavaid või juba valminud „e-müügi keskusi” sünnib praegu nagu seeni pärast vihma – aeg selleks on lihtsalt küps; terve maailm läheb e-kirjastamise teed.
2.Tänased spetsiaalselt e-raamatute lugemiseks mõeldud seadmed on aeglased, ebamugavad ja kallid, lisaks suletud standarditega, ent on oodata, et olukord muutub lähiaastatel.
3.Paljud inimesed (eriti vanem põlvkond) ei ole harjunud pikemaid tekste arvuti- vmt ekraanilt lugema, ent vanad surevad tagumisest otsast ära ja teiselt poolt tuleb peale põlvkond, kes tarbib kõike läbi elektroonilise meedia.

Servast oled tõesti kokku puutunud.
Esiteks, oled sa mõnda lugerit ka pikemat aega kasutanud? Mul ei ole mõtet selle funktsioone ümber rääkida, kuid jutt, et kurnab vähem silmi, vastab tõele. Kindle ekraan on kõige konstrastsem hetkel. Üks mu sõbranna, kellele hiljuti seda näitasin, ütles kohe, et see on peaaegu nagu paber. Ja seda ta ongi. Hetkel on veel ainult natukese tuhmim.
Tehnika hinnad loomulikult langevad. See on umbes nagu, et ootan veel natuke ja siis ostan parema arvuti . Tuuleveskitega võitlemine, sest iga 6 kuu tagant tuleb uuem ja parem välja. Kui on vaja head seadet lugemiseks ja mitte mingit multimeedia asja nagu Ipad, siis praegused sobivad juba aastatepikkuseks kasutamiseks. Kindle'i aku peab umbes 2-3 tunni laadimisega kuu aega vastu (kui wifit ei kasuta). Mälu on ca 4 giga ja raamatuid mahub sadu. Ma arvan, et see luger annab enne otsad, kui ma jõuan selle mälu "täis lugeda". Hindade alanemist niipea oodata pole, sest toode on ikka nišikas ning Amazon tõi hinna sestap alla, et Barnes and Noble'iga käib tihe andmine ja see on esimene pyye seadet massidesse viia. Vaadates, mis hinnaga Sony oma asju välja toob, siis need hinnad on suht samad, mis kunagi vanematel mudelitel. Odavamalt saab ainult vanemat tehnoloogiat, nagu see alati olnud on. Mis puudub E-ink multimeediaseadmetesse, siis neid võid meel mõni kymme aastat oodata. Praegu pole isegi värvilist E-ink ekraani masstootmises ja Amazoni juhi sõnul kulub masstootmiseni veel mõni aasta.
Kindle'i saab praegu kätte ca 2300ga, kui Amazonist tellida. Ebayst võib veel odavamalt saada. Ostad Kindle 2 saad veel odavamalt.
Ekraan pole kaugeltki tuhm, nagu enne ytlesin. Matt on ja kuna on passiivekraan, st puudub taustavalgustus, siis ei pea silmi lugemiskes pingutama (Sa pole vist ikka tõesti ühegagi kokku puutunud).
LCD ekraaniga veel peale tööd oma silmade tapmine on muidugi igayhe oma vaba valik ja kui kodus on piisavalt ruumi raamatute ladustamiseks või kohvris nende kaasatassimiseks, siis loomulikult. Ma tean, et mul pole.
Saan aru, et sull on Kindle hambusse jäänd. Tõesti, epubi ei toeta. Samas maksab see kõige vähem. Mis puutub funktsionaalsusse, siis ma saan oma asju lugeda kas pikku (Pdf faile ntx) või püstipidi, suurendada/vähendada reavahet, kasvatada/vähendada fonti, kasutada sõnastikku, teha märkmeid, lisada järjehoidjaid jne. Mai tea, kui need funktsioonid lugemist mugavamks ei muuda, siis on vist kyll vaja ekraanilt väljahyppavaid pilte.
Formaadid pole probleem. Selline nutikas programm nagu Calibre lahendab igasgugused formaadiprobleemid.
1. Neid e-muugi keskusi ei synni nii väga midagi. Barnes ja Noble ja Amazon on ainukesed, kes tõeliselt e-kirjastusse panustavad.Ülejäänud teevad seda servast ikka.
2. Seadmed ei ole ebamugavad, ega aeglased, ega kallid (subjektiivne määratlus). Vt eespool, miks pole. Kui on valida Ipadi ja e-lugeri vahel, siis lugeja (kuus loeb sadu, tuhandeid lk), siis see inimene valib lugeri, sest peegeldava ekraaniga mänguasjalt ei suuda keegi kaua lugeda.

Arvan, et sa lahmid ja sul puudub reaalne kasutuskogemus. Kui eksin, siis vabandan juba ette. Selline lahmimine tapab igasuguse mõistliku arutelu ning seda võiks edaspidi jätkata. Mu eesmärk pole Kindle'it propageerida vaid ideed, kui sellist edendada. Kui siin kellelgi juhtub mingi teine seade olema, siis võiks kokku saada ja võrrelda. Oleks huvitav. Praegu on ikka seis selline, et ei astu poodi sisse tühjade kätega ning välja luger taskus, kahjuks.

neljapäev 04. november 2010 11:33:11

[Ats Miller]
Võib-olla tasub eraldi välja tuua vaid, et see on vaieldav, kumb rikub silmi rohkem, kas mõistliku heledusega TFT või viletsas valguses passiivekraani lugemine.


Miks peaks viletsas valguses passiivekraani lugemine rohkem silmi "rikkuma" kui viletsas valguses paberkandja lugemine?
Miks peaks üldse viletsas valguses lugema? Pange lamp põlema. Muidugi sisselülitatavast ekraanivalgustuse võimalusest on praegustel e-ink lugeritel karjuv puudus küll, mida oleks ju lihtne lahendada mõningase akukestvuse ohverdamisega, aga kui tihti me viibime olukorras, kus meil pole ühtegi välist valgusallikat ja tahame lugeda?

Tehnoloogia oodatavate edusammude suhtes ja sellest sõltuva massidesse mineku suhtes ma nii optimistlik ei oleks. Kui mäletate, siis kogu see e-bookinduse hype algas juba eelmisel sajandil. Mingitmasti lugerid olid olemas juba sajandivahetuse paiku ja isegi sai tollal kaalutud mõne hankimist neist. Lugerite hinnad sealjuures on koguaeg, tehnoloogiast olenemata, olnud enam-vähem samad või isegi tõusnud.

E-ink on muidugi oluline samm edasi, kuid mulle tundub, et massidesse _on juba hakanud minema_ asi ikkagi mitte tänu radikaalsele tehnoloogilisele edusammule, vaid seetõttu, et Amazoni turundusmootor saadi asja taha. Sisu ja selle kerge kättesaadavus on ikka see, mis müüb massidele, mitte tingimata tehnoloogiline eelis. Ja Amazonil oli sisu, oli kliendibaas ja oli vahendid, et värk nendeni viia. Loomulikult see andis tuule tiibadesse ka samas vallas tegutsevatele konkurentidele. Mõne tundmatu tegija luger võib ju olla odavam, edevam, multiformaatsem või mis iganes, aga kui sulle ikka Amazoni pealehele minnes pidevalt Kindle näkku hüppab, siis e-bookide massidele tutvustamise eest tuleb siiski neid tänada.

reede 05. november 2010 11:32:50

[netcat] <tsitaat>[Ats Miller]
Võib-olla tasub eraldi välja tuua vaid, et see on vaieldav, kumb rikub silmi rohkem, kas mõistliku heledusega TFT või viletsas valguses passiivekraani lugemine.

Pange lamp põlema. Muidugi sisselülitatavast ekraanivalgustuse võimalusest on praegustel e-ink lugeritel karjuv puudus küll, mida oleks ju lihtne lahendada mõningase akukestvuse ohverdamisega, aga kui tihti me viibime olukorras, kus meil pole ühtegi välist valgusallikat ja tahame lugeda?


Tõesti, miks peaks pimedas lugema Amazon pakub Kindle'i kaasaskantavaks valgustuseks praegu sellist lahendust:
http://www.amazon.com/Kindle-Ligh...her-Display-Generation/dp/B003DZ165W

reede 12. november 2010 15:09:58

[Liisi Ojamaa] Luger (om lugre, os lukre) on Johannes Aaviku järele luukere. Ei ole minule skelette majapidamisse tarvis!


Nojah, militaristide arust on ta hoopis üks teine asi... ja seesinane assotsiatsioon mõjub mullegi segavalt. Eks paku midagi paremat välja. Elektroonilise raamatu lugemise massin on natuke liiga pikk termin.

[Liisi Ojamaa] Tagantvalgustust njemaa, puuteekraani njemaa, isegi hiirt njemaa, täiesti kasutamiskõlbmatu mu meelest, silmadele teeb liiga & mõistus ei käi yle.

Mida sa tahvelarvutis hiirega peale hakkaksid? Taustavalgustust, hiirt ja puuteekraani ei ole ju paberist raamatul ka, niiet mismoodi nende puudumine Kindle raamatust kehvemaks teeb?

Kaalun ise ka aina tõsisemalt Kindle ostmist, ja silmad on mul suht viletsad, seega kui viitsid, palun täpsusta, mismoodi Kindle silmadele liiga teeb. Mulle kättesaadava info alusel peaks Kindle ekraan Sony puutetundliku kihiga kaetud ekraanist igatahes klaarim olema.

[Liisi Ojamaa]
E-kirjastamine, iseenesest, olex Eesti mastaabis ehk isegi praktilisem lahendus kui paberraamatud. Meie tiraazhid on nimelt ettearvamatud, kuid maailma mõistes mikroskoopilised. & jääx ära jaur 'mix ma ei saa poest kolme aasta vanust trykist'.


Veel praktilisem oleks POD. Jääb ära jaur laovarude säilitamise kulude üle, samas tädi maali saab poest ikka oma armsa paberkoopia kätte.

neljapäev 09. detsember 2010 08:42:23

Vastates ka Netcati ühele esimesele kirjale -- jah, Kindle ei toeta epubi ja on seetõttu praegu kõige halvem valik. Sel riistal on veel teisigi hädasid -- alates Amazoni poliitikast, mida ma loeksin eestlaste (ja teiste) mõnitamiseks ja kolmandaks ei tohiks põhimõtteliselt osta seadet, mille omanik (see ei ole sina, kuigi sa selle ostad! omanik on see, kes seadet kontrollib, kui vaevuda natuke aju liigutama) jätab endale õiguse sinu poolt kinni makstud asju kustutada ja muuta, kui talle pähe tuleb.
Tähendab, ma tean paljusid inimesi, kes on oma raha peale tigedad. Jumala eest, las ostavad -- keegi peab ju progressi kinni maksma. Ma tean ka inimesi, kellele meeldib endale varba peale kusta ja tõesti, Kindle on teile! (Vabandust, Liisi!)
Siis -- selgitused, miks passiivekraan on silmale parem kui aktiivne, kalduvad sinna esoteerika valda. See lisalambiga pilt peaks ometi inimeste silmad avama... aga olgu... lollide hulk maailmas on lõputu. Muide, sel juhul oleks parem juba mõni nendest: http://www.matkatarve.ee/?69 minul on; sobib ka paberraamatu lugemiseks bussis-rongis-lennukis.
Puutetundlik ekraan tähendab lihtsalt seda, et ekraanile on peale kleebitud puutetundlik kiht. Kahjuks on elementaarne, et see muudab ekraani tuhmimaks.
Formaatidest -- põhinevad need KÕIK html-il (xml). Tegemist on enamasti mingi alamhulgaga, PIIRATUD süsteemiga, sest lugerite protsessorid on väga väikese võimsusega (patarei tööea huvides). Kui välja arvata mõned puuetega inimestele mõeldud formaadid, on kõik e-raamatu formaadid vaid piirangutega ja tihti konkreetsele seadmele suunatud xml-alamhulgad. Halvem veel -- et tarbijat oma süsteemi külge siduda, on need sihilikult sellised tehtud, et tavaline brauser neid ei loe, ja tihti on lisatud DRM, ehk kopeerimiskaitse. Epub on kah üks xml-i käkerdis, aga avatud ja suhteliselt mõistlik, mis on ka omakorda põhjuseks, miks mitmed suured projektid, alates Guttenbergist, on selle oma baasiks valinud ja mis muidugi omakorda võimendab epubi levikut. Kopipedede seisukohast on tegu muidugi kõlbmatu formaadiga, sest kuigi sellel on DRM-i võimalus, on selle kõrvaldamine juba keskmisele arvutoskajale poole minuti küsimus. Lisaks on vähemasti Firefoxil ja Operal juba epube toetavad pluginad; üldiselt, kindel ei ole, aga olen valmis kihla vedama, et epubi formaat muutub valdavaks.

neljapäev 09. detsember 2010 14:53:27

Lugenud viimase aastakese-paari jooksul umbes poole meelelahutuslikust kirjavarast (k.a koomiksitest) tikutoosisuuruselt pülga- või peopesasuuruselt telefoniekraanilt, julgen arvata, et ehkki ma usun, et valguskuvar võib mõnel inimesel silmi rikkuda või kurnata, siis vähemalt mul küll ei riku ega kurna. Nokia 5800 + TequilaCat või muu vabavaraline tekstiproge võimaldab ka pimedas lugeda, mis minu jaoks on vaieldamatu eelis. Taskusse mahub ka paremini kui e-tahvlid ning koondab endasse rohkem funktsioone. Hea meelega võtaksin, kui võimalik ja tasuta oleks, iga tselluloosraamatuga poest kaasa ka e-koopia, et oleks n-ö serveerimisvalikud — tahan, loen füüsilist köidet sirgeselgselt laua taga, tahan, piilun öösel pimedas e-versiooni.

"Archbishop Shabby, raising polecats for peace since 1970."

esmaspäev 13. detsember 2010 11:57:27

[Ats Miller] Netcat -- vabandust. Jah, mu väljendusviis ei ole tihti korrektne ja mis seal salata, ärritab asjata kaasvestlejaid.
Ma püüan end parandada.
Ent kuigi ma mõnes teises tujus selle viisakamalt sõnastaksin, jääb mõte samaks.

Vastates teisele küsimusele -- ma võtsin vaevaks nii pool tundi võrgus sobrada ja ma leidsin palju väiteid stiilis:
In the wake of the iPad announcement, there’s been much discussion regarding the relative merits of eInk vs LCD screens for reading, and googling around finds many discussions, but very little in the way of actual scientific studies.(http://www.infrageeks.com/groups/infrageeks/weblog/60edd/)
When we asked William Lynch, Barnes & Noble's CEO, about the potential for eyestrain with Nook Color screen, he said the company had done extensive research on displays and discovered that eyestrain with LCDs was not the huge issue many people were making it out to be. (http://reviews.cnet.com/8301-18438_7-20021227-82.html)
Michael Bove, director of the Consumer Electronics Laboratory at the M.I.T. Media Lab, says different screens make sense for different purposes. “It depends on the viewing circumstances, including the software and typography on the screen,” said Mr. Bove. “Right now E Ink is great in sunlight, but in certain situations, a piece of paper can be a better display than E Ink, and in dim light, an LCD display can be better than all of these technologies.” (http://bits.blogs.nytimes.com/201...eye-strain/?partner=rss&emc=rss)
Ühesõnaga, kui ma leian suhteliselt ruttu hulga selliseid väiteid (tõin siin ära vaid mõned, eks ole) ja mitte ühtegi, saad aru -- MITTE ÜHTEGI tõsiseltvõetavat uuringut, mis näitab, et eink on silmadele parem, siis kas mul ei ole õigus seda juttu kuremölaks nimetada?
Tunnistan, et uuring oli pealiskaudne, aga see läheb väga hästi kokku sellega, mida ma seni olen loetu-kuuldu põhjal arvanud. Muidugi on tegu _uskumusega_, aga nüüd oleks minu kord küsida, et millega sa oma skepsist põhjendad? Et mina ei oleks ainuke loll, kel pole muud teha, kui iga foorumiprääksatuse peale pool tundi võrgus kaevata...




Mulle tundub küll, et sa leidsid täpselt seda, mida sa otsisid. Ja vaevalt, et Googlest umbropsu haaratud vastused oleks üldse parim viis sellele küsimusele läheneda. Ehk tasuks küsida mõnelt silmatohtrilt, või midagi.

Minul ei ole põhjendada millegi muu kui 15 aastase helendava ekraani põrnitsemise kogemusega. Ja suht algusest peale on see silmi mul väsitanud rohkem kui paberi põrnitsemine.

Siit tuleb ka minu loogiline järeldus, et kui e-ink ei helenda, siis on teda kergem lugeda. Ise pole veel ühtki sellist seadet tarbinud, küll aga sajandi algupoolel lugesin e-booke vanal Palmil (mis kah teatavasti ei helenda, kuigi tal oli mingi optsionaalne pealt- või kõrvalvalgustus olemas, mida ma küll ei kasutanud, sest see pinises ja mõjus akukestvusele halvasti). Hoolimata sellest, et korraga mahtus selle ekraanile ehk poolteist lauset, sain riistapuust palju rõõmu, kuni ta kord otsad andis, aga nüüd olen vanem, kannatust vähem, tahaks lugeda nagu valge inimene - nähes vähemalt üht lehekülge, korraliku küljendusega, korraga.

Ja kui päevad on sisustatud nagunii 10+ tunni helendava ekraani põrnitsemisega, siis vabal ajal lõbu pärast lugemiseks ma enam mingil juhul seda põrnitseda ei soovi. Seega kogu minu lootus e-lugerite alal on seotud sellega, et e-ink muutub kasutatavaks ja loodetavasti millalgi ka värviliseks.

Pealegi, kas sinu jaoks pole peale silmade oluline ka akukestvus, mis on mitmekümnekordselt parem? Ma ei taha osta järjekordset junni, mis peale igat 8 tundi kasutamist laadida tahab saada. Olgu seal pealegi edev õunapilt peal.

Jah, helendava ekraani üks suur eelis on see, et saab lugeda pimedas. Tõesti.

Ja ma küsin veelkord - miks peab saama lugeda pimedas? Paberkandjat sa ju ei loe pimedas. E-ink on mõeldud paberkandja asendajaks. Seega milles probleem? Kui ma saan sellega teha seda, mida ma raamatuga saan (näiteks pillamiskindlust võiks veel arendada), siis mulle sellest piisab.

Ma rõhutan, et mina arutlen siin vaid teoreetiliselt, rääkides enda kui tulevase potentsiaalse ostja huvidest ja muredest ja lootes kõigilt osapooltelt konstruktiivset tagasisidet. Ma ei ürita iga hinna eest tõestada, et mingi muu valik peale e-ink seadme on loll valik.

Mis sind vaevab, mina aru ei ole saanud... Kas oled iPadi edasimüüja või mis?